Skip to content
ET
Eesti English（https://silmalaser.ee/en/faqs-for-laser-surgery/） Suomi（https://silmalaser.ee/fi/laserleikkauksen-ukk/） Русский（https://silmalaser.ee/ru/%d0%b2%d0%be%d0%bf%d1%80%d0%be%d1%81%d1%8b-%d0%b8-%d0%be%d1%82%d0%b2%d0%b5%d1%82%d1%8b-%d0%bf%d0%be-%d0%bb%d0%b0%d0%b7%d0%b5%d1%80%d0%bd%d0%be%d0%b9-%d0%ba%d0%be%d1%80%d1%80%d0%b5%d0%ba%d1%86%d0%b8/）
Broneeri aeg
Minu andmed
Broneeri aeg
Minu andmed
ET
Eesti English（https://silmalaser.ee/en/faqs-for-laser-surgery/） Suomi（https://silmalaser.ee/fi/laserleikkauksen-ukk/） Русский（https://silmalaser.ee/ru/%d0%b2%d0%be%d0%bf%d1%80%d0%be%d1%81%d1%8b-%d0%b8-%d0%be%d1%82%d0%b2%d0%b5%d1%82%d1%8b-%d0%bf%d0%be-%d0%bb%d0%b0%d0%b7%d0%b5%d1%80%d0%bd%d0%be%d0%b9-%d0%ba%d0%be%d1%80%d1%80%d0%b5%d0%ba%d1%86%d0%b8/）
FAQ category
Üldiselt laseroperatsioonide kohta Sobivus laseroperatsioonile Laseroperatsiooni eeluuring ja ettevalmistus Laseroperatsiooni protseduur ja tehnoloogia Valu ja ebamugavus laseroperatsioonist Taastumine laseroperatsioonist ja igapäevaelu Laseroperatsiooni tulemused ja ootused Laseroperatsiooni riskid ja ohutus Laseroperatsiooni hind ja korralduslikud küsimused Müüdid ja hirmud
Üldiselt laseroperatsioonide kohta
“Mis on refraktiivkirurgia ehk laseroperatsioon?”
Refraktiivkirurgia ehk laseroperatsioon on silmaoperatsioon, millega korrigeeritakse nägemisvigu ja vähendatakse või eemaldatakse vajadus prillide või kontaktläätsede järele.
Nägemisvead, mida saab silmade laseroperatsiooniga korrigeerida on müoopia ehk miinusprilli vajadus, astigmatism ehk silinderprilli vajadus ja teatud juhtudel hüperoopia ehl plussprilli vajadus. Operatsiooni käigus muudetakse laseriga sarvkesta kuju. Kui sarvkesta kuju on optiliselt õige, fokuseerub valgus silmas täpselt võrkkestale ning nägemine muutub selgemaks.
Laseroperatsioon tehakse ambulatoorselt ehk protseduur toimub kliinikus ning patsient saab samal päeval koju minna. Operatsioon ise kestab tavaliselt vaid mõne minuti silma kohta. Enne operatsiooni tehakse alati põhjalik silmade eeluuring, mille käigus hinnatakse sarvkesta kuju, nägemisviga ja silmade tervist, et veenduda protseduuri sobivuses.
” Milliseid nägemisvigu laseroperatsiooniga korrigeeritakse?”
Laseroperatsiooniga korrigeeritakse kõige sagedamini lühinägelikkust (miinusprilli vajadust ehk müoopiat) ja astigmatismi (ehk silinderprilli vajadust) ning teatud juhtudel ka kaugnägelikkust (hüperoopiat ehk plussprilli vajadust).
Lühinägelikkuse puhul näeb inimene lähedale hästi, kuid kaugele nägemine udune. Astigmatismi korral on sarvkesta kuju ebaregulaarne ja nägemine võib olla hägune nii lähedale kui kaugele. Laserprotseduuri käigus muudetakse sarvkesta kuju mikromeetri täpsusega, et valgus fokuseeruks silmas õigesse kohta.
Kõik nägemisvead ei sobi siiski laseriga korrigeerimiseks. Sobivus sõltub näiteks nägemisvea suurusest, sarvkesta paksusest ja silmade üldisest tervisest, mistõttu selgub lõplik ravivõimalus alati eeluuringul.
“Mis vahe on laseroperatsioonil ja läätsevahetusel?”
Laseroperatsioon korrigeerib nägemist muutes sarvkesta kuju, läätsevahetuse puhul asendatakse silma loomulik lääts kunstläätsega.
Laseroperatsioon on kõige sagedamini kasutatav meetod lühinägelikkuse ja astigmatismi korrigeerimiseks noorematel (kuni 45 aasta vanustel) patsientidel. Läätsevahetust kasutatakse tavaliselt siis, kui silma loomulik lääts ei tööta enam optimaalselt.
Mõlemad meetodid võivad parandada nägemist tõhusalt, kuid sobiv lahendus sõltub silma ehitusest, nägemisvea suurusest ja patsiendi vanusest.
“Kas laseroperatsioon on püsiv lahendus?”
Laseroperatsioon korrigeerib olemasoleva nägemisvea püsivalt, kuid ei peata silmade loomulikke vanusega seotud muutusi.
Operatsiooniga muudetakse sarvkesta kuju, mis korrigeerib olemasolevat nägemisviga püsivalt. Samas võivad silmad ja silmade tervis aja jooksul muutuda, nagu ka inimestel, kes pole operatsiooni teinud.
Näiteks alates umbes 40.–45. eluaastast võib tekkida lugemisprillide vajadus, kuna silma loomulik lääts muutub vanusega jäigemaks. See on normaalne vananemisprotsess ega ole seotud laseroperatsiooni kvaliteediga. Presbüoopia ehk eaga seotud lähedale nägemise halvenemise korral vajab inimene lugemisprilli, kuid kaugele nägemine püsib stabiilne.
“Kui levinud ja uuritud on laseroperatsioon?”
Refraktiivkirurgia on üks enim uuritud ja praktiseeritud kirurgilisi protseduure maailmas.
Laseroperatsioone on tehtud alates 1990. aastatest ning tänapäeval tehakse neid igal aastal miljonitele inimestele üle maailma. Aastakümnete jooksul on tehnoloogia, diagnostika ja kirurgilised meetodid oluliselt arenenud. Eesti esimese laseroperatsiooni tegi Silmalaseri kirurg Dr. Kai Noor aastal 1999.
Tänapäevased laserid töötavad suure täpsusega ning protseduurid on standardiseeritud ja hästi uuritud. Nagu iga meditsiinilise sekkumise puhul, on siiski oluline patsiendi õige valik ja põhjalik eeluuring, et tagada parim võimalik tulemus.
Sobivus laseroperatsioonile
“Kellele laseroperatsioon sobib?”
Laseroperatsioon sobib enamikele täiskasvanutele, kelle nägemine on olnud stabiilne ja kelle silmad on terved.
Sobivust hinnates vaadatakse mitut tegurit: nägemisvea suurust, sarvkesta kuju ja paksust, silmade üldist tervist ning silmakuivuse seisundit. Enamik laseroperatsiooni patsiente on lühinägelikud või neil on astigmatism.
Sobivus selgub alati eeluuringul, kus tehakse täpsed mõõtmised ja hinnatakse, kas sarvkest on operatsiooniks piisavalt tugev ja sobiv. Kui laseroperatsioon ei ole kõige parem lahendus, võib arst soovitada ka teisi nägemise korrigeerimise võimalusi.
“Kellele laseroperatsioon ei sobi?”
Laseroperatsioon ei sobi kõigile ning mõnel juhul võib see olla vastunäidustatud.
Näiteks ei pruugi operatsioon sobida inimestele, kellel on teatud sarvkesta haigused (näiteks keratokoonus), väga õhuke sarvkest, aktiivne silmapõletik või tugev kuiva silma sündroom. Samuti tuleb operatsiooni edasi lükata, kui nägemisviga muutub kiiresti. Ka raseduse ajal silma laseroperatsiooni ei teostata.
Antud juhtudel võib arst soovitada teistsuguseid nägemise korrigeerimise meetodeid, näiteks lisaläätse paigaldamist.
“Millises vanuses võib laseroperatsiooni teha?”
Laseroperatsiooni tehakse tavaliselt alates 18. eluaastast kuni umbes 45. eluaastani, kui nägemine on stabiliseerunud ja silmad on terved.
Sageli arvatakse, et noores eas tuleb operatsiooniga oodata, sest nägemine võib veel muutuda. Tegelikult saavutab prilliretsept enamikel inimestel stabiilsuse umbes 18.–21. eluaasta paiku, mistõttu saavad paljud selles vanuses inimesed operatsiooni teha. Sobivus selgub alati põhjaliku eeluuringu käigus, kus hinnatakse sarvkesta kuju, nägemisviga ja silmade tervist.
Umbes 40.–45. eluaastast toimuvad silmas loomulikud muutused. Seetõttu ei pruugi laseroperatsioon selles vanuses enam olla kõige sobivam lahendus ja arst võib soovitada teisi nägemise korrigeerimise meetodeid.
“Kas nägemine peab enne operatsiooni olema stabiilne?”
Tavaliselt peab nägemisviga olema olnud stabiilne kaks aastat enne laseroperatsiooni.
Kui prilliretsept muutub kiiresti, võib see viidata sellele, et silm ei ole veel stabiliseerunud. Ebastabiilseks nägemisveaks peetakse nägemisvea muutust >1,5D kahe aasta jooksul. Sellisel võib arst soovitada protseduuriga veidi oodata.
Enamasti stabiliseerub nägemine umbes 18.–21. eluaasta paiku. Eeluuringu käigus vaadatakse varasemaid prilliretsepte ja tehakse täpsed mõõtmised, et hinnata, kas nägemine on piisavalt stabiilne ja kas operatsioon on mõistlik teha kohe või mõne aja pärast.
“Kas raseduse või imetamise ajal võib operatsiooni teha?”
Laseroperatsiooni raseduse ja imetamise ajal ei tehta.
Raseduse ajal toimuvad organismis hormonaalsed muutused, mis võivad ajutiselt mõjutada nägemist ja sarvkesta omadusi. Samuti võib sel perioodil esineda rohkem silmade kuivust. Seetõttu soovitatakse laseroperatsioon teha pärast rasedust ja imetamise lõppu, kui hormoonid on taas tavapärases tasakaalus ja nägemine on stabiliseerunud.
Kui raseduse või imetamise ajal muutub nägemine või tekib küsimusi laseroperatsiooni sobivuse kohta, tasub pöörduda silmaarsti vastuvõtule. Silmade kontrolli käigus saab arst hinnata silmade seisundit ja anda nõu, millal võiks operatsiooniga edasi liikuda.
“Kas silmade kuivus on vastunäidustus?”
Kerge silmade kuivus ei pruugi laseroperatsiooni välistada, kuid tugev kuiva silma sündroom vajab enne operatsiooni ravi.
Eeluuringu käigus hinnatakse pisarakile seisundit ja silma pinna tervist. Kui silmad on väga kuivad, võib operatsioon põhjustada rohkem ebamugavust ja aeglustada paranemist.
Sageli saab silmade kuivust enne operatsiooni leevendada sobiva raviga, näiteks niisutavate silmatilkade, pisarakanali korkide või muude silma pinna ravi meetoditega. Kui silmade seisund on paranenud, võib laseroperatsioon olla võimalik.
“Kas kroonilised haigused mõjutavad sobivust?”
Mõned kroonilised haigused võivad mõjutada laseroperatsiooni sobivust või silma paranemist pärast protseduuri.
Näiteks diabeet, autoimmuunhaigused või teatud ravimite kasutamine võib mõjutada sarvkesta paranemist või silma pinna seisundit. See ei tähenda siiski automaatselt, et laseroperatsioon ei oleks võimalik – olukorda tuleb hinnata iga patsiendi puhul eraldi.
Eeluuringu käigus küsib arst alati ka üldtervise, krooniliste haiguste ja kasutatavate ravimite kohta. Seetõttu tasub eeluuringule tulla ka siis, kui esineb mõni krooniline haigus – arst saab uuringute põhjal anda täpsema hinnangu ja soovitada, kas ning millal võiks operatsioon olla sobiv.
“Kas kontaktläätsede pikaajaline kasutamine mõjutab sobivust?”
Kontaktläätsede pikaajaline kandmine ei välista laseroperatsiooni.
Siiski võivad kontaktläätsed ajutiselt muuta sarvkesta kuju. Seetõttu tuleb läätsede kandmine enne 3 päeva enne eeluuringut katkestada, et sarvkest saaks taastada oma loomuliku kuju ja mõõtmised oleksid täpsed. Enne operatsiooni on vajalik 10-päevane läätsevaba periood.
Mõned inimesed pöörduvad laseroperatsiooni konsultatsioonile just seetõttu, et kontaktläätsed muutuvad ebamugavaks või raskesti talutavaks. Eeluuringu käigus saab arst hinnata silmade seisundit, selgitada võimaliku ebamugavuse põhjuseid ning anda soovituse, kas laseroperatsioon on sobiv lahendus.
“Mis juhtub, kui ma laseroperatsiooniks ei sobi?”
Kui laseroperatsioon ei ole sobiv, ei tähenda see, et nägemist ei saaks muul viisil korrigeerida.
Sõltuvalt nägemisvea suurusest, silmade ehitusest ja vanusest võivad sobida ka teised nägemise korrigeerimise võimalused, näiteks lisaläätse paigaldamine või läätsevahetus. Need meetodid aitavad parandada nägemist olukordades, kus laseroperatsioon ei ole sobiv lahendus.
Eeluuringu eesmärk ei ole ainult laseroperatsiooni sobivuse hindamine. Uuringu käigus tehakse põhjalikud mõõtmised ja arst selgitab, millised ravivõimalused on konkreetse patsiendi silmade jaoks kõige sobivamad.
Laseroperatsiooni eeluuring ja ettevalmistus
“Mis on laseroperatsiooni eeluuring?”
Laseroperatsiooni eeluuring on põhjalik silmade uuring, mille eesmärk on hinnata, kas laseroperatsioon on patsiendi jaoks sobiv.
Refraktiivkirurgia eeluuringu käigus tehakse mitmeid mõõtmisi, et saada detailne ülevaade silmade tervisest. Hinnatakse sarvkesta kuju ja paksust, nägemisviga, silmarõhku, pisarakile seisundit ning silmapõhja. Uuringu käigus kasutatakse ka pupille laiendavaid silmatilkasid, et teada saada tõeline silma tugevus. Need uuringud aitavad arstil mõista, kuidas silm optiliselt toimib ja milline nägemise korrigeerimise meetod sobib kõige paremini.
Eeluuringu põhjal saab arst anda selge soovituse: kas laseroperatsioon on sobiv, milline meetod võiks olla parim või kas oleks mõistlik protseduuriga veidi oodata.
“Kui kaua eeluuring kestab?”
Laseroperatsiooni eeluuring kestab tavaliselt umbes 1–2 tundi.
Selle aja jooksul tehakse mitu erinevat silmauuringut, mis aitavad hinnata sarvkesta ehitust, nägemisviga ja silmade üldist tervist. Mõned mõõtmised tehakse spetsiaalsete diagnostiliste seadmetega, mis annavad ülevaate silma optikast.
Sageli laiendatakse uuringu käigus ka pupille, et arst saaks hinnata silmapõhja seisundit. Pärast pupillide laiendamist võib nägemine mõne tunni jooksul olla veidi udune ja silmad võivad olla valguse suhtes tundlikumad. Seetõttu on mõistlik arvestada, et samal päeval ei ole autojuhtimine soovitatav ning lähitöö võib olla paariks tunniks raskendatud.
“Kas eeluuring on valus või ebamugav?”
Laseroperatsiooni eeluuring on valutu ega põhjusta silmadele kahju.
Uuringu käigus kasutatakse erinevaid diagnostilisi seadmeid, mis mõõdavad silma omadusi ja nägemist. Enamik teste seisneb seadmesse vaatamises või pilgu fokuseerimises. Mõned uuringud võivad nõuda mõneks sekundiks pilgu fikseerimist või kerget silma puudutust mõõteseadmega, kuid need ei ole valulikud.
Kui uuringu käigus kasutatakse pupille laiendavaid silmatilku, võib nägemine ajutiselt muutuda uduseks ja silmad võivad olla valguse suhtes tundlikumad. See mõju möödub paari tunni jooksul.
“Kas kontaktläätsed tuleb enne uuringut ära jätta?”
Jah, enne laseroperatsiooni eeluuringut tuleb kontaktläätsede kandmine 3 päeva varem katkestada.
Kontaktläätsed võivad mõjutada sarvkesta kuju ning seetõttu ka mõõtmiste täpsust. Et saada võimalikult täpne ülevaade silmade seisundist, peab sarvkest enne uuringut taastama oma loomuliku kuju.
Kui läätsede kandmine lõpetatakse piisavalt vara enne eeluuringut, on diagnostilised mõõtmised usaldusväärsemad ning arst saab täpsemalt hinnata, kas laseroperatsioon on sobiv.
“Kas eeluuring kohustab mind operatsioonile minema?”
Ei, laseroperatsiooni eeluuring ei kohusta patsienti protseduuri tegema.
Eeluuringu eesmärk on anda põhjalik ülevaade silmade seisundist ning selgitada, millised nägemise korrigeerimise võimalused võiksid olla kõige sobivamad. Uuringu käigus saab patsient esitada küsimusi ja arutada arstiga erinevaid prillidest vabanemise võimalusi.
Pärast eeluuringut saab patsient rahulikult otsustada, kas ja millal laseroperatsiooniga edasi liikuda. Eeluuringu tulemuste põhjal saab operatsiooni planeerida järgneva 6 kuu jooksul. Paljude jaoks on eeluuring väärtuslik juba seetõttu, et annab detailse ülevaate silmade tervisest ja nägemise eripäradest.
Laseroperatsiooni protseduur ja tehnoloogia
“Milliseid refraktiivkirurgia meetodeid kasutatakse Silmalaseris?”
Silmalaseris kasutatavad meetodid on Femto LITE, Femto BALANCE, Femto CLEAR ning puutevaba (PRK + PTK) laseroperatsioon.
Femto LITE on LASIK-tüüpi operatsioon, mille käigus kasutatakse kahte laserit – esimene Femto-tüüpi laser moodustab sarvkesta lapi, teine eksimeerlaser muudab sarvkesta pinna kuju. Selline lähenemine võimaldab kiiret nägemise taastumist ja on paljudele patsientidele sobiv lahendus. Femto BALANCE põhineb samal põhimõttel, kuid lisandub võimalus laserit seadistada individuaalselt, et arvestada silma eripäradega. 3D LASIK lapi moodusamisel kasutatakse traumakindlat iselukustuvat lapiserva profiili. Femto CLEAR laseroperatsiooni korral ei moodusta kirug laseriga klassikalist lappi, vaid eemaldab sarvkesta seest laseriga korrigeeritud koeosa läbi pisikese ava.
Mõningatel juhtudel kasutatakse puutevaba (PRK + PTK) meetodit. Selle meetodi puhul töödeldakse sarvkesta pealmist kihti laseriga otse pinnalt.
Sobiv meetod valitakse alati eeluuringu põhjal, arvestades sarvkesta ehitust, varasemaid silmahaigusi ja patsiendi individuaalseid näitajaid.
“Mis vahe on LASIK-ul, CLEAR-il ja PRK-l?”
LASIK, CLEAR ja PRK on kolm peamist laseroperatsiooni meetodit, mis erinevad selle poolest, millises sarvkesta osas silmapinna kuju muudetakse ja kui kiiresti nägemine taastub.
LASIK-tüüpi protseduuride hulka kuuluvad Silmalaseris Femto LITE ja Femto BALANCE. Nende puhul moodustatakse sarvkesta lapp ja muudetakse sarvkesta sisemise osa kuju. See meetod võimaldab kiiret taastumist ja paljudel juhtudel on nägemine hea juba järgmisel päeval. Femto BALANCE erineb sellest, et enne protseduuri tehakse detailne sarvkesta topograafia ehk silma pinna kaardistus, mis võimaldab laserravi täpsemalt kohandada.
Femto CLEAR laseroperatsiooniga eemaldatakse sarvkesta seest väike koetükk läbi väikese ava, ilma klassikalise lapita. Operatsioonijärgne taastumine on 2-3 päeva.
PRK alla kuulub Silmalaseris puutevaba (PRK + PTK) protseduur. Selle puhul eemaldatakse sarvkesta pindmine kiht ning laser kujundab sarvkesta otse pinnalt. See on sobiv lahendus juhul, kui sarvkest on õhem või esineb varasemaid kahjustusi. Taastumine on aeglasem – esimestel päevadel võib esineda ebamugavust ning nägemise stabiliseerumine võib võtta mitu nädalat kuni paar kuud.
Kõik kolm lähenemist annavad väga hea nägemistulemuse, kui on eeluuringu käigus valitud inimesele kõige paremini sobiv meetod.
“Kuidas valitakse minu jaoks sobiv meetod?”
Laseroperatsiooni meetod valitakse individuaalselt, lähtudes silmade ehitusest ja eeluuringu tulemustest.
Eeluuringu käigus tehakse mõõtmisi, mille abil hinnatakse sarvkesta kuju ja paksust, nägemisvea suurust, silma optilisi omadusi ning silmade üldist tervist. Need andmed võimaldavad arstil määrata, milline laserprotseduur sobib kõige paremini.
Lisaks meditsiinilistele näitajatele arvestatakse ka patsiendi elustiili, töö iseloomu ja ootuseid. Arst selgitab eeluuringul erinevaid võimalusi ning aitab valida lahenduse, mis annab parima nägemistulemuse.
“Kui kaua operatsioon kestab?”
Laseroperatsioon on väga kiire protseduur, mis kestab tavaliselt vaid mõne minuti silma kohta.
Kogu kliinikus viibimise aeg on küll pikem (varuda tuleks aega 2 tundi), kuid tegelik operatsioon ise on lühike. Enamasti kulub ühe silma operatsiooniks 5–10 minutit ning laser töötab silma peal tavaliselt vaid mõnikümmend sekundit. Enne laserravi valmistab kirurg silma ette ja pärast protseduuri kontrollitakse silma seisundit.
Kuigi operatsioon on kiire, tehakse kõik sammud väga hoolikalt ja kontrollitult. Kaasaegne lasertehnoloogia töötab mikromeetri täpsusega ning kogu protsessi jälgib kirurg.
“Kas mõlemad silmad opereeritakse korraga?”
Enamasti opereeritakse laserprotseduuri käigus mõlemad silmad samal päeval.
See on tänapäeval tavaline praktika, sest kaasaegne tehnoloogia võimaldab protseduuri teha kiiresti ja täpselt. Mõlema silma korrigeerimine korraga aitab saavutada tasakaalustatud nägemise ning patsiendil on mugavam taastuda, sest paranemine toimub mõlemas silmas samaaegselt.
Operatsiooni käigus tehakse siiski kõik sammud kummagi silma puhul eraldi. Arst kontrollib silma seisundit enne ja pärast laseroperatsiooni ning veendub, et tulemus on ootuspärane.
“Kas operatsiooni ajal peab silma lahti hoidma?”
Operatsiooni ajal ei pea patsient ise silma lahti hoidma, sest selle eest hoolitseb spetsiaalne silmalaugude hoidja.
Operatsiooni ajal asetatakse silmalaugudele vahend, mis hoiab silmalaugusid avatuna. See tähendab, et patsient ei pea muretsema pilgutamise pärast. Enne operatsiooni kasutatakse ka tuimestavaid silmatilkasid, mis muudavad protseduuri mugavamaks.
Operatsiooni ajal palutakse patsiendil vaadata kindlat valguspunkti. Kaasaegne laser jälgib silma liikumist väga täpselt ja kohandab laserkiirt vastavalt. See aitab tagada, et ravi toimub õiges kohas ka siis, kui silm teeb väikese loomuliku liigutuse. Suure liigutuse korral laser peatub automaatselt ning jätkab asendi taastumisel.
“Kas tulemus võib olla erinev kummaski silmas?”
Iga silm on anatoomiliselt unikaalne ning erinevused sarvkesta kujus, nägemisveas või paranemisprotsessis võivad põhjustada väikeseid erinevusi lõpptulemuses. Mõningatel juhtudel on vajalik planeerida operatsioon nii, et inimesel jääb kahe silma nägemises erinevus.
Laseroperatsiooni planeerimisel mõõdetakse mõlemat silma eraldi ning ravi kohandatakse individuaalselt. Just see personaalne lähenemine aitab saavutada võimalikult täpse tulemuse mõlemas silmas.
“Mis juhtub, kui ma operatsiooni ajal liigun?”
Kaasaegne lasertehnoloogia on loodud nii, et väikesed silma liigutused ei mõjuta operatsiooni tulemust.
Laser on varustatud silma jälgimissüsteemiga, mis jälgib silma asendit sadu kordi sekundis. Kui silm teeb väikese liigutuse, kohandab seade laserkiirt automaatselt vastavalt, et ravi toimuks täpselt õiges kohas. Suure liigutuse korral laser peatub automaatselt ning jätkab asendi taastumisel.
Lisaks jälgib kirurg kogu protseduuri vältel silma asendit ja saab vajadusel protseduuri hetkeks peatada. See tähendab, et patsient ei pea kartma, et loomulik silma liikumine võiks operatsiooni tulemust mõjutada.
Valu ja ebamugavus laseroperatsioonist
“Kas laseroperatsioon teeb haiget?”
Laseroperatsioon ei ole tavaliselt valus, enamik patsiente tunneb vaid kerget survet või ebamugavust.
Enne operatsiooni kasutatakse tuimestavaid silmatilku. Operatsiooni ajal võib tunda survet või ebamugavust, mis meenutab tunnet nagu keegi vajutaks silmale. Kuna laser töötab silmaga vaid mõnikümmend sekundit, kestab ka see ebamugav tunne väga lühikest aega.
Pärast operatsiooni võivad silmad mõne tunni jooksul kipitada, vesistada või olla valguse suhtes tundlikud. Need tunded on tavapärased ja mööduvad tavaliselt esimese päeva jooksul. Arst annab täpsed juhised, kuidas silmi pärast operatsiooni hooldada ja ebamugavust vähendada.
Kui valu on sinu peamine mure, saad eeluuringul täpselt teada, mida sinu puhul oodata.
“Kas operatsiooni ajal kasutatakse tuimestust?”
Jah, laseroperatsiooni ajal kasutatakse tuimestavaid silmatilku, mis muudavad silma tundetuks.
Tuimestavad tilgad toimivad kiiresti ja nende eesmärk on muuta protseduur patsiendi jaoks võimalikult mugavaks. Tegemist on pindmise tuimestusega, mistõttu ei ole vaja süste ega üldnarkoosi.
Tuimestuse tõttu ei tunne patsient operatsiooni ajal valu, kuid võib tajuda survet või puudutust. Kirurg selgitab enne protseduuri täpselt, kuidas operatsioon kulgeb ja mida patsient võib tunda.
“Mida võib operatsiooni ajal tunda?”
Operatsiooni ajal võib tunda survet, näha eredaid valgusi või märgata ajutisi muutusi nägemises.
Kõige sagedamini tuntakse lühiajalist survetunnet silmas või kerget puudutust, kui kirurg valmistab silma protseduuriks ette. Laseriga töötamise ajal võib patsient näha erinevaid valguseid, nägemine võib muutuda protseduuri ajal hetkeks uduseks või tumedamaks. Need tunded on ajutised ja mööduvad kiiresti.
Protseduuri ajal juhendab kirurg patsienti samm-sammult ja palub vaadata kindlat valguspunkti.